Hollandi suuri akusid on raske rahastada: võrgutasud ja ebakindlad edastusõigused pidurdavad projekte, leiab ESNL

Hollandi energiasalvestuse liit Energy Storage NL (ESNL) avaldas 4. novembril uuringu „Financieel Marktonderzoek Energieopslag 2026”. See ühendab intervjuud 11 rahastajaga ning oma võrguühendusega iseseisvate akude kvantitatiivse analüüsi. Järeldus: liitiumioontehnoloogiat peetakse järeleproovituks, kuid liiga vähesed Hollandi projektid jõuavad rahastuseni.

Arvud. ESNL modelleeris 200 MW / 800 MWh nelja tunni akut neljas stsenaariumis. Ainult turul müüvad (merchant) projektid ei ole rahastatavad, olgu neil ajaliselt piiratud edastusõigus või mitte. Tolling-lepingud ilma selle õiguseta on kahjumlikud ning tollingu ja edastusõiguse kombinatsioon toimiks vaid väga kõrge tasu korral, mida turg peab ebarealistlikuks. Energeia andmetel jõuab lõpliku investeerimisotsuseni vaid väike osa ettevalmistamisel projektidest.

Taust. Uuring tsiteerib Rabobanki, kes nimetab Hollandi võrgutasusid „kurikuulsalt kõrgeteks”, ja võrdleb Saksamaaga, kus suured akud on teatud tingimustel tasudest vabastatud. ESNL-i andmetel tõusevad võrgutasud 2027. aastal keskmiselt umbes 20%. Riiklik energiasüsteemi kava eeldab 2040. aastaks 28 GW akusid ja 110 GWh salvestusvõimsust.

Mida sektor nõuab. ESNL soovib salvestusele eraldi tariifikategooriat või teise võimalusena akude kohtlemist tootjatena, prognoositavat mitmeaastast tariifirada, standardseid edastus- ja ülekoormuslepinguid ning kombineeritavaid pikaajalisi tulusid ülekoormuslepingutest ja paindlikkuse hangetest kuni võimsusmehhanismini. „Toetus toimib seni, kuni seda on,” ütles ESNL-i direktor Arendo Schreurs, kes pooldab turgu, kus akud saavad iseseisvalt toimida.

Erandid. Liit mainib projekte Leopard (GIGA Storage, Delfzijl), Sirius (Return, Winschoten) ja Mufasa (Lion Storage, Vlissingen), kuid hoiatab, et nende edu ei saa lihtsalt teistele projektidele üle kanda.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel