esmaspäev, 19. oktoober 2026 | Viimati uuendatud: 20:03 (Rumeenia aja järgi)

Eesti: energiauudised

Kõige olulisemad energiauudised riigist Eesti: elekter, gaas, hinnad ja taristu.

Avasime riigi Eesti selle järgi, kust külastate. Näita kõiki uudiseid Jälgi riiki Eesti

Analüüsid

Hormuzest radiaatorini: kallinemise täielik kett, mis läbib mandri

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Pärsia lahe blokeeritud väina ja Narva pensionäri kaugküttearve vahel on täpselt viis lüli, kõik sel sügisel dokumenteeritud: maailma LNG viiendiku võrra amputeeritud; TTF-i noteering naelutatud üle 70 euro, 2022. aasta tase; Euroopa hoidlad 70% peal, 12 punkti alla mulluse; Eesti tarbijagaas peaaegu kahekordistunud, 54 sendilt 96 sendile kuupmeeter; ja kaugküte ahelas kallinenud, kuni 137-eurose megavatt-tunni rekordini. Trajektoori rekonstrueerimine pole akadeemiline harjutus — see on ainus kaart, millel saab õigesti valida sekkumispunkte.

Gaas

Brüssel lükkab metaanireeglid edasi: kallis hingetõmme gaasi importijatele

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Euroopa Liit plaanib metaaniheite määruse rakendamist edasi lükata — akti, mis oleks kohustanud importijaid dokumenteerima lekkeid kogu Euroopasse toodava gaasi ahelas ja mis ähvardas keset tarnekriisi niigi kallist kaupa veelgi kallimaks teha. Väikestele ja täielikult impordist sõltuvatele turgudele nagu Eesti on edasilükkamine kahe näoga uudis: arved pääsevad halduslisamaksust täpselt siis, kui gaas on tipus — aga kliimadistsipliin metaani osas, kasvuhoonegaasi, mis on lühiajaliselt kümneid kordi CO2-st agressiivsem, ootab veel ühe ringi.

Analüüsid

Eesti seitsmes numbris: sügis, mil kõik otsused said arvud

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Ritta seatud, moodustavad selle sügise dokumenteeritud numbrid Eesti energeetilise autoportree: 72 eurot kuu börsikeskmine, äärmustega −0,02-st 500-ni; 96 senti gaasi kuupmeeter, peaaegu eelmise hooaja kahekordne; 137 eurot soojuse megavatt-tund Narvas, rekord, mis päästis valla põlevkivi; 3000 megavatti võimsust täna, 4500 operaatori siht; 1500 liitumisjärjekorras; 160 miljonit tonni värskelt avatud põlevkivi Uus-Kiviõlis; ja 2035 — kümnend, mil Viru-Nigula reaktor peaks tootma. Seitse numbrit, üks diagnoos: riik, mis loeb ausalt oma valikuid enne valimist.

Ettevõtted

92 protsenti taastuvat ja 1,2 teravatt-tundi: kvartal, mil Utilitas vahetas liigat

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Kontsern Utilitas — ajalooliselt Tallinna kaugkütte operaator, täna Balti energia kõige vaiksem suur tegija — avaldas bilansi, mis kirjutab ettevõtte etiketi ümber: 92% teise kvartali toodangust tuli taastuvatest allikatest, pärast esimest kvartalit 1,2 teravatt-tunni toodanguga, 17% rohkem kui mullu. Paralleelselt alustas kontserni tuuleharu ehitust Lodes, Lätis — 117 megavatti tuult 60 megavati akudega —, ja Haapsalu võrk läheb moderniseerimisele. Linnakatelde ettevõttest on peaaegu märkamatult saanud piirkondlikult integreeritud energiakontsern.

Tuuleenergia

Kolm teed avamerele: kes püstitab tegelikult Eesti esimesed mereturbiinid

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Eesti avameri näib eemalt vaadatuna ühe suure hilinenud projektina; lähedalt on need kolm paralleelset teed eri filosoofiatega: ELWIND — riikidevaheline rada Lätiga, oma avalikult rahastatud projekteerimisaastates; Liivi — Enefiti kontserni korporatiivne rada, mis just kindlustas oma pangakõlblike andmete aasta; ja Tuul Energy — eravehiikel, millega Sunly liitus norralaste Deep Wind Offshore'i ja prantslaste VALOREMiga. Kolm kapitalivalemit, kolm riskiisu, sama meri — ja üks kindlus: esimesed turbiinid, millised tahes, ei pöörle enne 2030. aastaid.

Värskeimad uudised

Turg

Viis veerandtundi alla nulli, kaheksateist üle 300: Eesti börsi uus grammatika

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Keskmistest kaugemale kirjutas september Eesti börsile moodsa turu õpiku: viis negatiivse hinnaga veerandtundi — piirkondlik päike maksis oma tarbijatele peale — ja kaheksateist veerandtundi üle 300 euro, absoluutse 500-eurose tipuga ühel tuuletul õhtul. Sama kuu, sama hinnapiirkond, äärmuste vahel peaaegu lõpmatu suhe. Tootjatele tähendab uus grammatika, et väärtus ei seisa enam megavatt-tunnis, vaid selle hetkes; tarbijatele, et paindlikkusest on saanud arve teine valuuta; ja investoritele, et igal salvestustehnoloogial on nüüd lõpuks turu kirjutatud kasumiaruanne.

Energiapoliitika

Narva pretsedent: kui keskkonnaamet päästab lahti selle, mille poliitika sidus

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Eesti keskkonnaameti otsus lubada Narva linnal end erandkorras põlevkiviga kütta — lubade väljastamisega just neil päevil — ületab kaugelt kohaliku juhtumi: esimest korda paindub Eesti dekarboniseerimise kalender ametlikult taskukohasuse kriisi ees. Pretsedent tõstatab küsimused, millega iga Euroopa riik lähiaastatel kokku puutub: kellel on võim üleminek ajutiselt peatada, mis kriteeriumidel, kui kauaks — ja kuidas takistada hädaerandit muutumast püsivaks tagaukseks. Eesti vastuseid, häid või halbu, hakatakse tsiteerima.

Energiahinnad

123 õhtul, 55 keskpäeval: vahe, mis nüüdsest Eesti päeva valitseb

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Kuukeskmisest kaugemale fikseeris september Eesti turul kahe selgelt lahutatud korrusega hinnastruktuuri: õhtutunnid maksid keskmiselt 123 eurot megavatt-tunnist, keskpäevased vaid 55 — üle kahe ühele suhe, mis kordus päevast päeva nagu tariifne tõus ja mõõn. Ja kuu lõpp lisas trendihoiatuse: viimase analüüsitud ööpäeva keskmine tõusis 192 euro suunas. Börsilepingutega majapidamistele — Eestis enamus — pole vahe abstraktne statistika: see on igakuiselt mõõdetav erinevus samade kilovatt-tundide vahel, tarbituna eri kellaaegadel.

Võrk

1500 megavatti võrgu väraval: Elering ehitab nõukogude pärandi ümber

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Eesti süsteemihaldur pani lauale uue arengukava ja selle filosoofia pöörab refleksid pea peale: uute liinide tõmbamise asemel rekonstrueerib Elering massiliselt nõukogude ajast päritud võrku, valmistades seda ette 1500 megavati uue tootmise liitumiseks ja kasvavateks linnadeks — Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi. Arve: 80–90 miljonit eurot aastas tariifidest, viis aastat järjest, mida pehmendab üle 50 miljoni kokkuhoidu ühisest planeerimisest Elektrileviga. Lõppsiht, mille sõnastas ettevõtte juht Kalle Kilk: veidi üle 3000 megavati koduselt võimsuselt 4000–4500 suunas.

Rohkem uudiseid

Ettevõtted

75 miljonit ja kolm aastakümmet varusid: VKG avab Uus-Kiviõli kaevanduse

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Keset Euroopa vaidlust fossiilidest väljumise üle lõikas Eesti kontsern Viru Keemia Grupp linti mandri uusimal põlevkivikaevandusel: Uus-Kiviõli, 75 miljoni euro suurune investeering, plaanitud 22 aastat, umbes 160 miljoni tonni varudega — toorainet Kohtla-Järve õlitehastele kuni 2058. aastani. Miljon tonni on ehitusperioodil juba välja võetud, täisvõimsus tuleb 2028. aasta alguses ja Ida-Virumaale lisandub 530 töökohta. Kontserni juht Ahti Asmann võttis maja filosoofia kokku: regulatsioone teevad inimesed — füüsika end reguleerida ei lase.

Gaas

54 sendilt 96 sendile kuupmeeter: talv, mil Eesti gaas peaaegu kahekordistus

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Number, mis Eesti kütteperioodi määratleb, tuleb turuhinnaga lepingutest: kuupmeeter gaasi, mille eest mullu maksti keskmiselt 54 senti, on jõudnud 96 sendini — ja börsiplaanidega kliente hoiatavad müüjad, et arved tulevad eelmisest hooajast 35–40% suuremad. Hüppe taga on Hormuze väina kriis, mis lõikas maailma LNG-voost viiendiku ja surus Euroopa noteeringud 2022. aasta tasemele. Riigile, mis on oma gaasisõltuvust metoodiliselt vähendanud, on šokk hallatav — aga just gaasiga kütvad majapidamised saavad selle täies mahus kätte.

Energiahinnad

72 eurot keskmine, 500 tipp: september Eesti börsil, täpsetes numbrites

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 29. sept 2026

Süsteemihalduri Elering avalikud andmed sulgevad septembri Eesti elektrihinna täieliku röntgenpildiga: kuu keskmine hinnapiirkonnas — 72,3 eurot megavatt-tunni eest; absoluutne tipp — 500 eurot, saavutatud 14. septembri õhtul; miinimum — kaks senti alla nulli, ühel pühapäevasel keskpäeval. Nende verstapostide vahel elab turg, mis kogeb korraga ülemineku mõlemat äärmust: viis negatiivset veerandtundi ühes kuus ja kaheksateist üle 300 euro läve. Ja kuu viimased päevad, mille päevakeskmised hüppasid üle 190, kuulutavad, et sügis alles asub oma rolli.

Võrk

Tallinn saab digitaalse kaksiku: pealinna kaugküte astub reaalaega

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Tallinna vanim energiainfrastruktuur hüppab otse avangardi: Utilitas sõlmis Hollandi spetsialistidega Gradyentist lepingu pealinna kogu kaugküttevõrgu reaalajas digitaalse kaksiku ehitamiseks — elav matemaatiline koopia, anduritest toidetud, mis simuleerib pidevalt temperatuure, rõhke ja vooge sadades kilomeetrites torudes. Panus ületab inseneri mugavuse: hooajal, mil kütused on ahelas kallinenud, tähendab iga pealevoolul optimeeritud kraad ostmata gaasi ja biomassi — ning võrgud, mis tunnevad oma füüsikat reaalajas, suudavad integreerida heitsoojust ja hiigelpumpasid, mida tulevik toob.

Salvestus ja akud

117 megavatti tuult, 60 akusid: Lodes valatakse Balti hübriidi mudelit

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Utilitas Windi augustis Valmiera lähedal Lätis avatud ehitusplats on rohkem kui järjekordne Balti tuulepark: 117 megavatti turbiine tuleb paketis, projekti esimesest päevast, 60 megavati akusalvestusega — seni kõige selgem piirkondlik pühendumus valemile, mis lahendab tuule põhiprobleemi: et see puhub siis, kui puhub, mitte siis, kui vaja. Täies piirkondlikus laienemises Eesti kontserni jaoks on Lode ka kavatsuste deklaratsioon: tulevased Baltikumi projektid ehitatakse hübriidina või ei ehitata üldse.

Tuumaenergia

Kolm ministrit Soome tunnelis: Onkalo õppetund Balti aatomile

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

7. septembril laskusid Eesti ja Läti energiaministrid — Andres Sutt ja Jānis Vitenbergs — koos Soome võõrustajaga Onkalo tunnelitesse, maailma esimesse kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaika, mis on sammu kaugusel käitamisloast: ohutusamet STUK andis 4. augustil pooldava hinnangu ja valitsuse otsus võib tulla oktoobris. Visiidi sõnum ületab institutsionaalse turismi: kaks tuumaambitsioonidega Balti riiki uurivad allika juures vastust ainsale küsimusele, mille iga aatomiprogramm peab sulgema enne, kui avab — mida teha jäätmetega.

Energiapoliitika

ENMAK 2035: sada protsenti taastuv — aga ainult turu raha eest

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Jaanuaris kinnitatud riiklik energiakava — ENMAK 2035 — fikseeris Eesti ülemineku filosoofia ühte kahe teraga lausesse: siht on sada protsenti taastuvelekter, aga selleni jõutakse „turupõhiselt”, ilma tootjatele lubatud tegevustoetusteta. Riik jätab endale vaid õiguse sekkuda, kui turg ebaõnnestub. See on regiooni kõige liberaalsem dekarboniseerimisvalem — ja selle tõeline test alles algab: avamere arendajad ELWINDist Liivini arvutavad oma miljardiinvesteeringuid täpselt sellele mittesekkumise lubadusele.

Tuuleenergia

Aasta tuult, poi juures mõõdetud: Liivi, Enefiti projekt, muutub pangakõlblikuks

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Liivi lahes ületas Enefiti kontserni avamere tuuleprojekt Liivi läve, mida rahastajad kõige rohkem austavad: terve aasta kohapeal mõõdetud tuuleandmeid — kampaania, mida juhtis Saksa instituut Fraunhofer IWES oktoobrist 2024 detsembrini 2025, ujuva lidar-poi, okeanograafiliste andurite ja maapealse lidariga Kihnu saarel. „Liivi laht on Baltikumi avamere arenduse jaoks strateegiliselt tähtis asukoht”, võtab kokku ettevõtte arendusjuht Johann-Gustav Lend. Pangakõlblikud andmed turbiine ei püstita — aga ilma nendeta ei püstitata midagi.

Import / Eksport

100 megavatti üle piiri: Sunly siseneb Läti tasakaalustamisturule

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Tütarettevõtte SIA Sunly Hz kaudu teatas Eesti kontsern Sunly, et pakub Läti tasakaalustamisturule kuni 100 megavatti võimsust — teenuseid, millega süsteemihaldur hoiab sekund-sekundilt tootmise ja tarbimise tasakaalu. Näiliselt tehniline samm märgib Balti integratsiooni tähtsat etappi: ühe riigi paindlikud varad hakkavad müüma süsteemiteenuseid teises, muutes kolm väikest turgu üheks paindlikkuse basseiniks. Vene süsteemist lahtiühendamisest saadik on tasakaalustamine regiooni kõige otsitum kaup — ja esimesed piiriülesed pakkujad korjavad nüüd selle preemiat.

Elekter

3000 täna, 4500 siht: kui palju installeeritud võimsust Eesti tegelikult vajab

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Süsteemihalduri Elering juht Kalle Kilk pani lauale numbrid, mis ankurdavad kogu Eesti energiavaidluse: riigil on täna veidi üle 3000 megavati tootmisvõimsust ja 4000–4500 taset oleks alustuseks piisav mugavaks julgeolekuks. 1000–1500-megavatine auk ongi täpselt ruum, milleks võrk valmistub — ja mille pärast konkureerivad kõik hetke projektid, tuuleparkidest ja akudest moodulreaktorini. Ja uued jaamad, ütleb operaator, ei kuhju enam Ida-Virumaale, vaid hajuvad üle kogu riigi.

Import / Eksport

Jørgenseni kiri: Brüssel nõuab kokkuhoidu ja Eestil on valida

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Euroopa energiavolinik saatis valdkonna ministritele kirja, millist pole Brüsselist tulnud 2022. aastast saadik: „me seisame silmitsi hinnakriisiga, mis on seotud tarnekriisiga”, kirjutab Dan Jørgensen, nõudes riikidelt varude suurendamist ning gaasi- ja elektrinõudluse piiramist „nii kaua kui vajalik”. Kontekst: Hormuze väin sisuliselt blokeeritud, viiendik maailma LNG-st mängust väljas, Euroopa hoidlad vaid 70% peal — 12 punkti alla mulluse — ja TTF-i gaas naelutatud üle 70 euro. Eesti jaoks, kes impordib Soome kaablite kaudu massiliselt elektrit, on üleskutsel täpne tõlge: iga sel talvel säästetud megavatt-tund on see, mida ei osteta kriisihinnaga.

Energiapoliitika

Kui palju elektrit Eesti tahab? Riik ja ettevõtted tellivad vastuse koos

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Küsimus, mis lahutab kõiki Eesti energialeere — kui palju elektrit riik tegelikult tarbima hakkab — saab esimest korda ühise vastamisprotsessi: võtmeministeeriumid, Kaubanduskoda, suured tootjad ja tarbijad, Eesti Energiast ja Utilitasest Fermi Energia ja toidutööstusteni, istusid samasse analüüsiprojekti, mida juhib endine majandusminister Anne Sulling. Tähtaeg: veebruar 2027, strateegiliselt enne parlamendivalimisi, metoodika ja andmed avalikud — et järgmine valitsus otsustaks energiapoliitika kõigi omaks võetud numbrite, mitte parteiliste prognooside põhjal.

Elekter

Magnora siseneb Ristis: 400-megavatine andmekeskus leiab oma teise poole

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Norra ettevõte Magnora Data Center ostis poole Risti Kampuse projektist — kuni 400-megavatisest andmekeskuste kampusest, mida Sunly arendab Lääne-Eestis, ühendatud korraga riigivõrku ja kõrvalasuvasse hiiglaslikku päikese-aku parki. 18. septembril välja kuulutatud tehing toob projektile täpselt selle, mis puudus: digivõimsuse arendamisele spetsialiseerunud partneri. Mõõtme iroonia: 400 megavatti on täpselt lävi, mille kohta süsteemihaldur Elering just hoiatas, et see ületab esialgu Eesti võrgu jõu — mis teeb Ristist ka riikliku kasvutesti.

Analüüsid

Narva, linn, mis maksab kõige kallima soojuse eest — ja saab põlevkiviloa

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Ükski koht ei koonda Eesti energiaparadokse nagu Narva: linn, mis tootis aastakümneid riigi elektrit põlevkivist, maksab täna Eesti kõige kallima soojuse eest — 137 eurot megavatt-tunnist, rohkem kui peaaegu kusagil regioonis —, sest tema kaugküte ripub gaasi küljes, mille noteering on kahekordistunud. Linnapea hoiatab, et talv neelab poole kohalike pensionidest, ja riik vastas pretsedenditu dispensatsiooniga: keskkonnaloaga kütta linna erandkorras põlevkiviga, millest ta just lahku läks. Analüüs linnast, mis on kinni kahe energiaajastu vahel.

Päikeseenergia

244 megavatti põllul ja 600 akudes: Risti, Baltikumi suurim päikeseehitusplats

EUROENERGY TOIMETUS | Eesti | 28. sept 2026

Lääne-Eestis Risti lähedal ehitab kontsern Sunly 2024. aasta novembrist ansamblit, mis määratleb Balti taastuvenergia skaala ümber: 244-megavatine päikesepark — kolme riigi suurim — kahekordistatud 144 megavati ja 600 megavatt-tunni akusüsteemiga, ehitusload käes. Dimensioneerimine ütleb kõik uue filosoofia kohta: aku suudab neli tundi järjest katta kümnendiku kogu Eesti talvisest tarbimisest. Me ei räägi enam paneelidest dekoratiivse akuga, vaid täielikust elektrijaamast, mis viib keskpäeva päikese õhtutippu.

Järgmise päeva hind täna Rumeenias (€/MWh)

00:00 251,76
01:00 240,99
02:00 236,46
03:00 235,03
04:00 238,95
05:00 239,33
06:00 266,30
07:00 324,53
08:00 310,66
09:00 279,58
10:00 260,47
11:00 241,75
12:00 219,92
13:00 197,19
14:00 199,46
15:00 218,39
16:00 238,74
17:00 289,14
18:00 356,63
19:00 342,28
20:00 350,79
21:00 377,66
22:00 375,19
23:00 360,24

Rumeenia tarbimine täna (MW)

00:00–01:00 · 4860 MW 00:00 01:00–02:00 · 4642 MW 01:00 02:00–03:00 · 4640 MW 02:00 03:00–04:00 · 4800 MW 03:00 04:00–05:00 · 4762 MW 04:00 05:00–06:00 · 4907 MW 05:00 06:00–07:00 · 5562 MW 06:00 07:00–08:00 · 6398 MW 07:00 08:00–09:00 · 6895 MW 08:00 09:00–10:00 · 6760 MW 09:00 10:00–11:00 · 6618 MW 10:00 11:00–12:00 · 6046 MW 11:00 12:00–13:00 · 5779 MW 12:00 13:00–14:00 · 5868 MW 13:00 14:00–15:00 · 6028 MW 14:00 15:00–16:00 · 6058 MW 15:00 16:00–17:00 · 6206 MW 16:00 17:00–18:00 · 6642 MW 17:00 18:00–19:00 · 7114 MW 18:00 19:00–20:00 · 7345 MW 19:00 20:00–21:00 · 7349 MW 20:00 7349MW20:00–21:00

● madala tarbimise tunnid ● keskmine tarbimine ● tipptunnid

Kiirandmed

Rumeenia 277,1 €/MWh ▲ 14,0%

Prantsusmaa 221,8 €/MWh ▲ 29,0%

uuendatud 20:03

Uudiste arhiiv

Muud uudised

Avaldatud artiklid: 1030