1500 megavatti võrgu väraval: Elering ehitab nõukogude pärandi ümber
Eesti süsteemihaldur pani lauale uue arengukava ja selle filosoofia pöörab refleksid pea peale: uute liinide tõmbamise asemel rekonstrueerib Elering massiliselt nõukogude ajast päritud võrku, valmistades seda ette 1500 megavati uue tootmise liitumiseks ja kasvavateks linnadeks — Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi. Arve: 80–90 miljonit eurot aastas tariifidest, viis aastat järjest, mida pehmendab üle 50 miljoni kokkuhoidu ühisest planeerimisest Elektrileviga. Lõppsiht, mille sõnastas ettevõtte juht Kalle Kilk: veidi üle 3000 megavati koduselt võimsuselt 4000–4500 suunas.
EuroEnergy toimetus · 
Eesti · 1 min lugemist · uuendatud 29. sept 2026
Võrguettevõtete arengukavad on üldjuhul investeeringute nimekirjad. Eesti oma on huvitavam: see on teooria sellest, kuidas tervet võrku odavalt moderniseerida — ja ülestunnistus, kui palju on riigi energiakaart muutunud.
Rekonstrueerimine, mitte laienemine. Eesti võrgu skelett pärineb teisest sajandist ja teisest loogikast: liinid, mis olid mõõdetud Ida-Virumaale koondatud elektrijaamadele. Praegune kava kirjutab need süstemaatiliselt ümber — mastid, juhtmed, alajaamad — reaalsusele, kus tootmine on hajutatud üle kogu maa: tuulepargid läänes, päike lõunas, akud kõikjal. Olemasolevatel trassidel rekonstrueerimine maksab murdosa uutest liinidest ja hüppab üle lubade aastakümnest.
Kava numbrid. 1500 megavatti uut tootmisvõimsust ootab liitumist — pool riigi praegusest pargist. Mootorlinnad — Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi — saavad sihitud tugevdused. Hind: 80–90 miljonit eurot aastas arvete võrgukomponendist, viis aastat järjest; ühine planeerimine Elektrileviga lõikab dubleerimistest üle 50 miljoni.
Kilgi siht. Eleringi juhatuse esimees andis avalikult piisavuse orientiiri: 4000–4500 megavatti võimsust oleks alustuseks piisav; täna seisab riik veidi üle 3000. Vahe ongi täpselt ruum, milleks võrk valmistub — ja kaudne hoiatus turule: liitumised tulevad, aga jaamad tuleb ehitada.
Tunnistatud piir. Haruldane detail operaatorite kommunikatsioonis: võrk suudab sõlmedes majutada mõnesaja megavati suuruseid andmekeskusi, aga mitte üle 1000-megavatiseid rajatisi — Eesti süsteem on selliste koormuste jaoks esialgu liiga väike. Läbipaistvus piiride osas on ise planeerimisvahend.
Regiooni võrgud interaktiivsel kaardil.
Rohkem uudiseid
Kommentaarid
Ole esimene kommenteerija.