Narva kaugküte läheb gaasilt üle põlevkiviõlile: soojus on gaasiküttest viiendiku võrra odavam

Eesti Energia tootmisettevõte Enefit Power hakkab Venemaa piiril asuvat Narvat kütma maagaasi asemel põlevkiviõliga, teatas ERR 2. novembril. Ettevõte sai loa keskkonnaametilt ja kliimaministeeriumilt; keskkonnaameti 21. oktoobri korraldus lubab põlevkiviõli ennetavat kasutamist seni, kuni püsib gaasitarnete katkemise oht või risk, et kaugküte muutub elanikele kättesaamatuks.

Kuidas see toimib. Seni kuni Balti elektrijaama koostootmisplokk töötab, põletatakse seal põlevkivi ja biomassi segu ning kaugkütte tootjahind on ERR-i andmeil 60 eurot megavatt-tunni eest ilma käibemaksuta. Kui 11. plokk pole elektriturul konkurentsivõimeline või on rikkis, läheb tööle reservkatlamaja, kus kasutatakse põlevkiviõli. Õlist toodetud soojus on koostootmisplokiga võrreldes poole võrra kallim, kuid gaasiküttest viiendiku võrra odavam.

Miks. Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo viitas keskkonnaametile ja kliimaminister Erkki Keldole saadetud kirjas Euroopa Liidu gaasihoidlate tavapärasest madalamale täituvusele, maagaasi kõrgele hinnale ja talvistele tarneriskidele, mida süvendab Lähis-Ida kriis, mille mõjul tõusis Euroopa gaasihind oktoobris nelja aasta kõrgeimale tasemele. „Gaas on meeletult kallis, see ei ole elanikele kättesaadav,“ ütles Pajo ERR-ile.

Taust. Linnavalitsuse andmeil on Narva leibkondade aastane sissetulek Eesti keskmisest kolmandiku võrra madalam, samas on narvakate kulutused kaugküttele poole võrra kõrgemad. Linnapea Jaan Toots ütles, et üle 80 euro megavatt-tunnist hind „pigistab kõri kinni“ linnas, kus 30 protsenti elanikest on pensionärid.

Mis edasi. Erand kehtib küttehooaja lõpuni ning säästlikuma küttelahenduse saab Narva ERR-i andmeil alles 2028. aasta lõpus. Eesti Energia teatas neljapäeval, et Balti elektrijaama territooriumil alustati uue 100-megavatise gaasielektrijaama ehitust, mille hankelepingu maksumus on ligikaudu 100 miljonit eurot; jaam suudab tarnida Narva soojusvõrku kuni 85 MW soojust ja valmib plaani kohaselt 2028. aastal.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel