WWF: 77% Austria väärtuslikest jõgedest on uute hüdroelektrijaamade eest kaitseta; väiketootjad vaidlustavad arvutuse

Keskkonnaorganisatsioon WWF Austria avaldas 3. novembril jõgede aruande (Flüssereport), mis võrdleb vooluveekogude andmeid kehtivate kaitsenõuetega. Järeldus: 77% ökoloogiliselt väärtuslikuks peetavatest jõgedest ei ole õiguslikult kaitstud uute hüdroelektrijaamade ehitamise eest. Samal päeval lükkas väikeseid hüdroelektrijaamu esindav ühing Kleinwasserkraft Österreich järeldused tagasi.

Arvud. WWF analüüsis umbes 32 400 kilomeetrit jõgesid, millest ligikaudu 12 600 peetakse eriti väärtuslikuks; kaitselünk ulatub 9700 kilomeetrini. Kärntenis ja Vorarlbergis on üle 90% neist lõikudest kaitseta. Aruanne loendab üle 6600 hüdroelektrijaama ja väidab, et 57% jääkvooluga lõikudest ei ole tagatud ökoloogiliselt vajalik miinimumvooluhulk ning 77% hüdroenergia jaoks kasutatavatest paisudest on kaladele läbimatud.

Mida WWF nõuab. Organisatsioon nõuab väärtuslike jõgede siduvat kaitset, uute väikehüdrojaamade toetuste lõpetamist ja Šveitsi eeskujul veetasu, umbes 1,5 senti hüdroenergia kilovatt-tunni kohta, mille tulu suunataks taastamisse. „Uued jaamad võivad need taastamised aastakümneteks blokeerida,“ hoiatas WWF-i ekspert Bettina Urbanek, viidates riikliku taastamiskava umbes 1900 kilomeetrile.

Tootjate vastus. Kleinwasserkraft Österreich nimetab 77% „arvutuskonstruktsiooniks“: metoodika loeb kaitseta alaks isegi Natura 2000 alad, kuigi iga uus jaam peab läbima loamenetluse. Tegevjuht Paul Ablinger väidab, et paljusid olemasolevaid paise ei saa eemaldada, kuid neid saab kasutada elektri tootmiseks. Ühing hindab, et olemasolevate paisude juures on üle 770 asukoha potentsiaaliga umbes 550 GWh aastas, ning väikehüdrojaamad toodavad aastas umbes 7 TWh.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel