Uuring: Kreeka–Küprose kaabel vähendaks tarbijate kulusid kuni 138 miljoni euro võrra aastas

Kreeka–Küprose elektriühendus (Great Sea Interconnector, GSI) võiks vähendada kahe riigi tarbijate kulusid 123–138 miljoni euro võrra aastas, sõltuvalt kaabli võimsusest, selgub mõlema süsteemi simulatsioonist aastaks 2035. Tulemusi tutvustas Kagu-Euroopa Energiainstituudi (IENE) konverentsil Thessaloníki Aristotelese Ülikooli professor Pantelis Biskas, teatasid Mononews, Energymag ja Sigmalive.

Arvud. Uuring võrdleb kahe turu toimimist ilma kaablita kolme stsenaariumiga: 500, 750 ja 1000 MW. Energymagi andmetel läheks 138,1 miljoni euro suurusest kogukasust umbes 123,7 miljonit Küprose turule. Küprose keskmine elektritarnekulu, sealhulgas mudelisse arvestatud GSI tasud, langeks umbes 21,3 €/MWh ehk 18%. Küpros impordiks Kreekast netona 1,53–1,60 TWh aastas, kattes 26–27% oma tarbimisest.

Esimesed 500 MW. 500 MW juures töötaks kaabel täisvõimsusel 609 tundi aastas, peamiselt suunal Kreeka–Küpros; 750 MW juures langeb see 35 tunnini. Ettekande järeldus oli, et esimesed 500 MW annavad suurema osa kasust.

Taastuvenergia ja gaas. Taastuvenergia tootmise piiramine Küprosel väheneks ilma kaablita 11,8%-lt umbes 4,5%-ni ehk 317 GWh-lt 79–95 GWh-ni aastas ning Kreekas 3,1%-lt 2,9%-ni. Baasstsenaarium kasutab 2035. aastaks gaasihinda umbes 28 €/MWh. Tundlikkusanalüüsis, kus gaas maksab Küprosel umbes 18 €/MWh, väheneks netoimport poole võrra, 1,6-lt 0,8 TWh-ni, ja aastane sääst langeks 40–50 miljoni euroni.

Taust. Energymag märgib, et projektil on endiselt lahendamata majanduslikke, regulatiivseid ja geopoliitilisi küsimusi. Uuring on tarnekulude simulatsioon, mitte arvete prognoos.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel