Sloveenia kattis 2025. aastal oma allikatest 48% energiavajadusest; energiasõltuvus kasvas 7 punkti
Sloveenia kodumaine energiatootmine vähenes 2025. aastal 6% ja energiasõltuvus kasvas 7 protsendipunkti, näitavad 16. novembril esitletud statistikaameti andmed. Riik kattis oma allikatest 48% energiavajadusest, samas kui täielikult imporditud naftatooted moodustasid üle kolmandiku varustusest.
EuroEnergy toimetus · Sloveenia · 1 min lugemist
Sloveenia kattis eelmisel aastal kodumaistest allikatest 48% oma energiavajadusest ja energiasõltuvus kasvas eelmise aastaga võrreldes seitse protsendipunkti, selgub Sloveenia Vabariigi statistikaameti (SURS) andmetest, mida tutvustati 16. novembril Ljubljanas pressikonverentsil. Andmed avaldati 8. oktoobril; esitlusest kirjutasid uudisteagentuur STA ja portaal Žurnal24.
Arvud. SURS-i andmetel oli kodumaine energiatootmine 2025. aastal eelmisest aastast 6% väiksem ja lõpptarbimiseks mõeldud energia hulk vähenes 1%. Varustuse struktuuris moodustasid täielikult imporditud naftatooted üle kolmandiku, neile järgnesid tuumaenergia umbes veerandiga ning taastuvad allikad koos hüdroenergiaga ligikaudu viiendikuga. Ülejäänu tuli maagaasist ja kivisöest; gaasi osa kasvas ja söe osa vähenes.
Kus tarbitakse. Suurim osa lõpptarbimisest oli transpordil, 40%, järgnesid töötlev tööstus koos ehitusega umbes veerandiga ning kodumajapidamised peaaegu sama suure osaga. Kodumajapidamised kasutavad ligi 60% energiast ruumide kütmiseks, jahutus moodustab 1%. Kodumajapidamiste tarbimises domineerib elekter 36%-ga, järgnevad puitkütused 28%-ga. Viimase kümne aasta jooksul on puidu osa vähenenud ning elektri ja soojuspumpade osa kasvanud, selgitas SURS-i esindaja Martin Bajželj.
Hinnad. Oktoobris olid kodumajapidamistes kasutatavad kütused aasta varasemaga võrreldes tunduvalt kallimad: kütteõli kallines 40% ja tahked kütused umbes 30%. Elekter ja gaas kallinesid mõõdukamalt, kumbki umbes 4%, selgub SURS-i esitatud andmetest.
Energiatõhusus. SURS-i elutingimuste uuring näitab, et kolmandik kodumajapidamistest on viimase viie aasta jooksul rakendanud vähemalt ühe energiatõhususe meetme, kõige sagedamini välisseinte soojustamise. Neist, kes midagi ei teinud, peab umbes viiendik seda vajalikuks, kuid toob peamise põhjusena välja liiga suured kulud. Eelmisel aastal leidis 96% kodumajapidamistest, et nende kodu on talvel piisavalt soe.
Riigi reaalajas andmed on riigi lehel
Rohkem uudiseid
Kommentaarid
Ole esimene kommenteerija.
