Läti: novembri kallis elekter tuleneb ilmast, gaasist ja remontidest, mitte rohepoliitikast, näitab LSM-i faktikontroll
Keskmine börsihind ulatus Lätis novembri esimesel poolel umbes 27 sendini kilovatt-tunni eest, samas kui suurema osa aastast oli see 5–20 senti. Avalik-õigusliku meedia LSM faktikontroll näitab, et hinnatõusu põhjustasid ilm, remondid, kallis gaas ja Daugava madal vooluhulk, mitte rohepoliitika ega Nord Pooli börs.
EuroEnergy toimetus · Läti · 1 min lugemist
Läti avalik-õigusliku meedia LSM portaalis esmaspäeval avaldatud faktikontrollirubriik Re:Check uuris sotsiaalmeedias levinud väiteid, mis seostasid novembri alguse järsku elektrihinna tõusu rohepoliitika, Nord Pooli börsil osalemise või BRELL-ist lahkumisega. Järeldus: need väited ei ole põhjendatud.
Arvud. LSM-i andmetel oli keskmine börsihind novembri esimesel poolel umbes 27 senti kilovatt-tunni eest, kuigi suurema osa aastast kõikus see 5 ja 20 sendi vahel; mõnel päeval ulatus see 41 sendini. Eesti põhivõrguettevõtte Elering avaldatud Nord Pooli andmed näitavad Läti päeva keskmiseks hinnaks 9. novembril 414,1 €/MWh, pühapäeval, 15. novembril 48,5 €/MWh ja esmaspäeval, 16. novembril 145,6 €/MWh.
Põhjused. Latvenergo kommunikatsioonijuht nimetas LSM-ile jahedamat ilma, väiksemat päikese- ja tuuletoodangut, elektrijaamade ja ühenduste remonte, mis vähendasid ligipääsu Põhjamaade odavale tuumaenergiale, Lähis-Ida konflikti taustal kallimat gaasi ning Daugava madalat vooluhulka: umbes 300 m³/s Pļaviņase juures, samas kui pikaajaline keskmine on ligikaudu 500 m³/s. Regulaator SPRK märkis 9. novembril, et kuu alguses oli Balti riikide tarbimine üle 10% suurem kui septembri alguses ning Leedus ja Lätis oli remondis umbes 1000 MW soojusplokke.
Taust. BRELL-ist lahkumine 2025. aasta veebruaris tõstis hinda vaid ajutiselt ja märtsis oli see tagasi jaanuari tasemel, märgib LSM. 2025. aasta keskmine oli veidi madalam kui 2024. aastal ja peaaegu 10% madalam kui 2023. aastal. Daugava hüdroelektrijaamad katsid eelmisel aastal alla 41% tarbimisest. SPRK andmetel on umbes 15% Läti kodumajapidamistest börsiga seotud lepingud, umbes 85%-l aga fikseeritud hind.
Riigi reaalajas andmed on riigi lehel
Rohkem uudiseid
Kommentaarid
Ole esimene kommenteerija.
