Palokki hüdroelektrijaam: üheksa 17 omanikvallast toetab müüki riigile, kuid PKS-i nõukogu ei tagane

Peaminister Petteri Orpo valitsus soovib osta Ida-Soomes Heinävesil asuva Palokki hüdroelektrijaama ettevõttelt Pohjois-Karjalan Sähkö (PKS), lammutada 1961. aasta tammi ja vabastada kümme koske äärmiselt ohustatud rändkaladele. Heinäveden Lehti 3. novembril avaldatud kokkuvõtte järgi toetab müüki üheksa 17 omavalitsusest, kellele kuulub valdusettevõte Pohjois-Karjalan Energiaholding, kuus on vastu ja kaks ei ole seisukohta võtnud.

Arvud. Yle andmetel kuulub valdusettevõttele üle poole PKS-i aktsiatest; selle sees on 45,2% aktsiatest müügi poolt, 44,5% vastu ja 10,3% seisukohata. PKS-i otseaktsionärideks olevatest omavalitsustest toetab müüki 23,7%, vastu on 15% ja seisukohata 4,9%. Joensuu, Kitee, Liperi, Heinävesi, Kontiolahti, Outokumpu, Polvijärvi, Savonlinna ja Kuopio on poolt; Kaavi, Lieksa, Nurmes, Tohmajärvi, Rääkkylä ja Juuka vastu.

Pakkumine. Juunis tegi riik kaks ettepanekut: otsemüük 30 miljoni euro eest 2026. aasta jooksul või jaama viimine tütarettevõttesse, milles riik võtaks 10%, 10 miljoni euro suuruse ettemaksu ja vähemalt 40 miljoni euro suuruse lõpphinnaga, mis määrataks kahe-kolme sõltumatu investeerimispanga hinnangute alusel, teatas Kotiseutu-uutiset. Yle andmetel peab PKS pakkumisi vähem kui pooleks jaama väärtusest. Peaminister Orpo sõnul moodustab Palokki umbes 0,2% Soome hüdroenergia võimsusest ega mängi olulist rolli süsteemi tasakaalustamises ega varustuskindluses.

Mis edasi. PKS-i juhatuse esimees Paavo Haverinen ütles Yle’le, et juhatus oma otsust ei muuda, ning viitas äriseadustikust tulenevale kohustusele tegutseda ettevõtte huvides. Omavalitsuste seisukoht ei ole juhatusele siduv. Valdusettevõte otsustab novembri keskel ja PKS-i juhatus võtab riigi pakkumise suhtes seisukoha kuu lõpus; rahulolematud aktsionärid võivad nõuda erakorralist üldkoosolekut, mis võiks arutada isegi juhatuse tagasikutsumist.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel