Fingrid ehitab Soome läänerannikule kaks sünkroonkompensaatorit, investeering umbes 110 miljonit eurot

Soome elektri põhivõrguettevõte Fingrid teatas esmaspäeval, 9. novembril, et ehitab riigi läänerannikule kaks sünkroonkompensaatorit, mis on umbes 110 miljoni euro suurune investeering. Esimene paigaldatakse Arkkukallio alajaama ja see on kavandatud 2030. aastaks, teine Hirvisuo alajaama 2031. aastaks.

Miks on vaja. Läänerannikul on töös, ehituses või kavandamisel kokku ligi 8000 MW tuulevõimsust, teatas Fingrid, ning piirkonnas töötab vähe sünkroongeneraatoreid, mis süsteemi loomulikult stabiliseeriksid. Muundurite kaudu ühendatud tuuleturbiinid ei pane iseenesest vastu pinge ja sageduse muutustele; suure tuuletoodangu ja võrgukatkestuste korral võib piirkondlik süsteem muutuda ebastabiilseks ning rikke korral võivad tuulepargid võrguühenduse kaotada.

Mida seadmed annavad. Kompensaatorid peaksid vähendama vajadust piirata tuuletoodangut, kui osa võrgust on välja lülitatud, ning võimaldama uute tuule- ja päikesevõimsuste liitmist, kui läänerannikul valmivad uued 400 kV liinid. Need täiendavad Kalajoki Jylkkä alajaama sünkroonkompensaatorit, mis on Soomes esimene omataoline ja võeti kasutusele 2025. aastal, ning Kristiinankaupunki staatilist kompensaatorit (STATCOM), mis peaks valmima 2027. aastal.

Taust. Alates 2026. aasta oktoobrist peavad uued tuule- ja päikeseelektrijaamad paljude taastuvenergiaallikatega piirkondades suutma võrku stabiliseerida, näiteks energiasalvestuse, eSTATCOMide või sünkroonkompensaatorite abil. Nõuded ei kehti olemasolevatele jaamadele ega projektidele, millel on juba liitumisleping.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel