Norra soovib, et reegliks oleksid õhuliinid ja kontsessioone annaks välja ainult NVE: Aasland kuulutab välja konsultatsiooni
Norra energeetikaminister Terje Aasland palus kolmapäeval Statnetti sügiskonverentsil toetust „suurtele ja ulatuslikele“ muudatustele võrkude ja elektrijaamade ehitamise reeglites. Valitsus teeb ettepaneku, et kõrgepingeliinid oleksid reeglina õhuliinid ja et maismaatuuleenergia viidaks energiaseaduse alla.
EuroEnergy toimetus · Norra · 1 min lugemist
Norra energeetikaminister Terje Aasland (Tööpartei) kutsus kolmapäeval põhivõrguettevõtja Statnetti sügiskonverentsil konsulteeritavate asutuste esindajaid osalema „positiivselt“ konsultatsioonis, mille ministeerium peagi algatab. Uudisteagentuuri NTB teatel soovib valitsus „suhteliselt suuri ja ulatuslikke“ muudatusi võrkude ja tootmisvõimsuste ehitamise reeglites.
Mida valitsus ettepanekuna esitab. Arendajad koostaksid mõjuhinnangud ja taotleksid kontsessiooni ning NVE, vee- ja energiavarude direktoraat, annaks selle välja üksi; maavalitseja (statsforvalteren) kaotaks vastuväite esitamise õiguse, teatab NTB. Ettepanek on tehnoloogianeutraalne: tuul, hüdro- ja päikeseenergia ning muud allikad. Kõrgepingerajatiste puhul „peab põhireegel olema õhuliin“, ütles Aasland, samas kui maakaabel jääks erandiks. Hinnataks ainult rangelt vajalikke trassivariante.
Tuuleenergia läheb energiaseaduse alla. Maismaatuuleenergia reeglid viidaks planeerimis- ja ehitusseadusest üle energiaseadusesse, mis annaks NVE-le suurema rolli. Valitsus soovib muuta ka seda menetluse etappi, mil omavalitsused saavad projekti peatada; nad otsustaksid jätkuvalt iga pargi puhul „jah“ või „ei“. Seaduseelnõu oodatakse Stortingi kevadel.
Taust. Paketi esitlesid augustis peaminister Jonas Gahr Støre ja Aasland. Altingeti andmetel on väljakuulutatud eesmärk vähendada riikliku ja piirkondliku võrgu ehitusaega poole võrra, kusjuures NVE otsustele kehtiks kaheaastane tähtaeg täieliku taotluse esitamisest ning Sametinget säilitab vastuväite esitamise õiguse. Statnetti, NVE ja Statkrafti analüüsid näitavad, et Norra liigub energiapuudujäägi suunas ning äriklientidel, sealhulgas paljudel andmekeskustel, võib liitumist tulla oodata viis, kümme või viisteist aastat, märgib NTB. 2023. aastal oli maismaatuuleenergia viidud planeerimisseaduse alla, mis peatas praktiliselt uued projektid.
Mis edasi. Ministeerium saadab ettepanekud avalikule konsultatsioonile. Tuumaenergia kohta ütles Aasland, et valge raamat tuleb 2028. aastal, kuid „tuumaenergia ei ole lahendus väljakutsetele, millega me praegu silmitsi seisame“.
Riigi reaalajas andmed on riigi lehel.
Rohkem uudiseid
Kommentaarid
Ole esimene kommenteerija.
