Engie sihib 2026. aasta eesmärkide ülemist otsa pärast üheksat kuud, mil tuumata EBIT oli 7 miljardit eurot

Engie avaldas neljapäeval, 5. novembril oma tulemused 30. septembri 2026 seisuga ja kinnitas aastaeesmärke, täpsustades, et sihib nüüd väljakuulutatud vahemike ülemist osa. Tegevjuht Catherine MacGregor rääkis kontserni teates „kindlatest tulemustest“ esimese üheksa kuu jooksul ja „märkimisväärsest orgaanilisest kasvust viimasel kahel kvartalil“.

Arvud. Müügitulu kasvas 2,9% 54,3 miljardi euroni ja EBITDA ulatus 10,9 miljardi euroni (+0,5%). Tuumaenergiata kasvas EBIT teate järgi 9,7% 7 miljardi euroni. Maist konsolideeritud Briti jaotusvõrguettevõte UK Power Networks lisas ärikasumile 452 miljonit eurot ja tõhususkava umbes 400 miljonit. Tuumasegmendi EBIT seevastu langes 77,2% 113 miljoni euroni.

Taastuvenergia ja salvestus. Septembri lõpus oli Engiel 60,2 GW taastuvenergia- ja salvestusvõimsust, 3 GW rohkem kui 2025. aasta lõpus, ning 6,6 GW ehitusjärgus. Kontsern sõlmis 2026. aastal elektri ostulepinguid (PPA) 3,2 GW ulatuses ning tal on üle 10 GW salvestusvõimsust töös või ehitusel. Prantsusmaa gaasihoidlad olid 30. septembril 89% täis, üle 85% võrdlustaseme.

Võlg. Majanduslik netovõlg ulatus 62,5 miljardi euroni, 17,3 miljardit rohkem kui 31. detsembril 2025, peamiselt UK Power Networksi ostu tõttu, märgib Zonebourse. Võla ja EBITDA suhe tõusis 2025. aasta lõpu 3-lt 4,2-ni; Engie eesmärk on täisaasta arvestuses kõige rohkem 4.

Mis edasi. 2026. aastaks ootab Engie kontserni osa korduvat puhaskasumit 4,9–5,5 miljardi euro vahemiku ülemises osas ja tuumaenergiata EBIT-i 9,2–10,2 miljardi euro vahemiku ülemises osas. Eraldi pikendati Belgia riigiga tuumategevuse üle peetavate läbirääkimiste tähtaega 12. detsembrini ning AFP märgib, et hindamise osas püsivad olulised erimeelsused.

Riigi reaalajas andmed on riigi lehel