Šveits valmistab ette seadust, mis kohustab energiaettevõtteid kaitsma elektrijaamu ja tamme droonide ning sabotaaži eest
Šveitsi föderaalne energiaamet (BFE) koostab õiguslikku alust, mis kohustaks energiasektorit võtma kaitsemeetmeid füüsiliste ja elektromagnetiliste ohtude vastu. Armee ei suuda kõiki rajatisi korraga kaitsta ning käitajad ei tohi droone alla tulistada, mistõttu põhivastutus jääb neile.
EuroEnergy toimetus · Šveits · 1 min lugemist
Föderaalne energiaamet (BFE) koostab õiguslikku alust, mis kohustaks energiasektori ettevõtteid võtma füüsiliste ja elektromagnetiliste ohtude vastu „asjakohaseid kaitsemeetmeid“, kinnitas amet esmaspäeval, 9. novembril uudisteagentuurile Keystone-SDA. Teemat kajastas esimesena ajaleht Blick, viidates föderaalvalitsuse sisedokumentidele.
Mida ette valmistatakse. BFE andmetel puudub praegu üksikasjalik regulatsioon energiataristu füüsilise kaitse kohta ning uus tekst peab need lüngad täitma. Amet rõhutab, et ettevõtetele ei anta lisavolitusi: jõu kasutamise monopol jääb riigiasutustele. Käitajad võivad hooneid tugevdada, paigaldada andureid ja kaitsevõrke või hoida varuosi, kuid neil pole õigust kahtlast õhusõidukit alla tulistada ega inimesi kinni pidada; drooni märgates saavad nad vaid politseisse helistada.
Ohud. Föderaalnõukogu peab kriitilise taristu vastu suunatud sabotaaži ja õhurünnakuid Šveitsi jaoks kõige tõenäolisemateks ohustsenaariumideks. Tuumaelektrijaamade ja tammide puhul nimetab BFE droone, tankitõrje-raketiheitjaid ja süütamist. Šveitsi elektriettevõtete liit (VSE) ütles Blickile, et liikmete võimalused droonide või muude sõjaliste ohtude vastu on piiratud.
Armee roll. Kaitseministeerium (VBS) on lükanud tagasi mõtte, et armee peaks kaitsma kõiki elektrirajatisi. 2026. aasta mai kaitsesuunistes kirjutab föderaalnõukogu, et armee suudaks nädalate kaupa kaitsta sellist piirkonda nagu Šveitsi platoo ja üksikobjekte, kuid kõigi elektrivarustuse asukohtade samaaegne ja sama taseme kaitse ei oleks tema vahenditega võimalik. Põhivastutus jääb seega käitajatele.
Mis edasi. Seaduseelnõu on alles töös ja ajakava pole teatatud. Parlamendis on juba nõutud, et käitajad võiksid hädaolukorras kasutada pealtkuulamis- ehk püüdedroone või segajaid. Lahtine on, kes sekkub ja koordineerib reageerimist sõjaläve alla jäävatele intsidentidele; rahvusnõukogu julgeolekupoliitika komisjon nõuab riiklikku droonivaatluste teavituspunkti.
Riigi reaalajas andmed on riigi lehel
Rohkem uudiseid
Kommentaarid
Ole esimene kommenteerija.
